Lihtsustatud õpe

6.1. Lihtsustatud õppe põhiülesanne on toetada ja suunata tõhustatud või erituge vajava õpilase arengut, aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna.

6.1.1. Lihtsustatud õppele kohaldatakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja
kasvatuseesmärke ning pädevusi, arvestades järgmisi rõhuasetusi:

● õpilane peab lugu iseendast, kodust ja perekonnast ja suudab erinevates olukordades ennast juhtida;
● õpilane armastab kodumaad;
● õpilane mõistab ennast ja kaasinimesi ning nende erinevusi, oma ja teiste rahvuste kultuurilisi erinevusi;
● õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid;
● õpilane oskab teha eetiliselt adekvaatseid otsuseid;
● õpilane tunneb tervislikke eluviise ning püüab neid järgida;
● õpilane teab loodushoiu põhimõtteid ja püüab tegutseda keskkonda säästes;
● õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust;
● õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust võtta;
● õpilane on valmis koostööks;
● õpilane osaleb võimetele vastavas täiendõppes;
● õpilane mõistab lihtsat teavet ja oskab iseseisvalt teavet hankida (sh Internetist);
● õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine, kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine;
● õpilane mõistab töö vajalikkust, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile, on valmis endale otsima sobivat töö;
● õpilane omab kujutlust maailmast kui tervikust.

6.1.2. Lihtsustatud õppes lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

● igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele;
● õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse õpilaste võimeid ja teisi individuaalseid
iseärasusi;
● peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava;
● pööratakse tähelepanu sallivusele erinevuste suhtes, kaaslaste erivajaduste mõistmisele, oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele;
● taotletakse iga õpilase arengu toetamist: õpilase haridusliku erivajaduste ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid vastavalt tema arengutasemele ja võimalustele;
● koostatakse igale õpilasele individuaalse arengu jälgimise kaart;
● vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud või ka kõrgendatud nõuded õpitulemustele (sellisel juhul kohaldatakse eeldatavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi);
● lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele;
● õppekava koostatakse nii, et õpilane omandaks igapäevases elus toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused, väärtushinnangud ja toimimisviisid.
● lihtsustatud õppe väljundiks on praktilist tööd väärtustav ja kutseõppeks valmis olev ühiskonna liige (rakendatakse õpetamist, kasvatamist ja arengu toetamist valdavalt praktilise õppeviisi (harjutamise) kaudu, reegleid ja teooriaid käsitletakse minimaalselt);
● praktilised oskused konkretiseeritakse õpitulemustes, seosed eri ainevaldkondade vahel kujunevad üldõpetuse või selle elementide rakendamise, õpetust läbivate teemade, õppeülesannete, – meetodite ja -viiside abil;
● õpilast suunatakse omandama sotsiaalseid kogemusi: täitma ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel, kusjuures õpilaste aktiviseerimine eeldab nende psüühilisele arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadistust, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist;
● olulisel kohal on õpetaja ja õpilaste emotsionaalne kontakt, õppe jõukohasus, heatahtlik ja toetav õpikeskkond;
● õpioskuste kujunemist soodustavad õpetaja ja lastevanemate sagedased kontaktid (ühised nõudmised, samalaadne abi);
● kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja õpigrupi õpilastega;
● tähtis on koostöö eripedagoogiga, aineõpetajatega, lapsevanematega, kutseõppe korraldajatega, valla või linna esindajatega, vajaduse korral spetsialistidega väljastpoolt kooli ja õpilastega.

6.1.3. Lihtsustatud õpet korraldatakse õppeainete kaupa, rakendades võimalusel I kooliastmes õppeainete lõimimist või üldõpetust. Õpe võib olla korraldatud mitmel viisil: kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel; erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas; üldõpetuslik õpe, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde.

6.1.4. Võõrkeelena õpetatakse alates 2. õpigrupist A-võõrkeelena inglise keelt.

6.1.5. Loodusõpetust õpitakse lõimitud õppeainena, milles on ühendatud loodusõpetuse, geograafia, füüsika ja keemia alused.

6.1.6. Lihtsustatud õppel olevatele õpilastele võib kohaldada tunnijaotusplaanist (2.12) erinevat tunnijaotusplaani (sealhulgas liita ja ümber kujundada õppeaineid), välja arvatud tööõpetuse osas. Sealjuures tuleb tagada õpilastele võimalused “Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” kehtestatud
lihtsustatud õppe õpitulemuste saavutamiseks lähtuvalt arengu seaduspärasustest (muutustest õppijate kognitiivses ning kõne ja isiksuse arengus) järgmiselt:
● 1.–2. õpigrupi õpitulemused hiljemalt 2. õpigrupi lõpuks;
● 3.–5. õpigrupi õpitulemused hiljemalt 5. õpigrupi lõpuks;
● 6.–7. õpigrupi õpitulemused 7. õpigrupi lõpuks;
● 8.–9. õpigrupi õpitulemused põhikooli lõpuks.

6.1.7. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa:

● Õppetegevus 1.–2. õpigrupis
1.–2. õpigrupis on põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Kuna õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Õpilased suudavad osaleda õppetegevustes õpetaja suunamisel ja õpetajaga koostöös. Õpilased vajavad õppetegevustes palju matkimist, materialiseerimist ja näitlikke vahendeid, sh algoritme. Eesmärgiks on saavutada elementaarne lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus.

● Õppetegevus 3.–5. õpigrupis
3.–5. õpigrupis tegeletakse õpiharjumuste ja -oskuste ning püsivuse kujundamisega. Tähelepanu pööratakse eneseväljendusoskuse ja -julguse kujundamisele, põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel. Õpilased vajavad jätkuvalt õppetegevuse reguleerimist. Peamiseks õppemeetodiks on praktiline harjutamine õpetaja suunamisel, õppetegevustes kasutatakse materialiseerimisvahendeid, näitlikkust, sh algoritme. Õpilased suudavad mõista ja järgida lühikesi, lihtsaid suulisi ja kirjalikke tööjuhiseid. Vaja on tähelepanu pöörata esemete, nähtuste, sündmuste tunnustele ja neid väljendavate sõnade õpetamisele.

● Õppetegevus 6.–7. õpigrupis
6.–7. õpigrupis tegeletakse iseseisvuse kujundamise ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisega. Keskendutakse õpiharjumuste ja õpioskuste kujundamisele. Õpilased suudavad mõista ja täita suulisi ning kirjalikke tuttavaid töökorraldusi. Oluline on kasutada algoritme ning suunata õpilasi aktiivsemalt ka iseseisvalt algoritme järgima ja kasutama, sh oma tegevust kontrollima. Jätkuvalt on õppeprotsessis suur osakaal praktilisel harjutamisel.

● Õppetegevus 8.–9. õpigrupis
8.–9. õpigrupis tegeletakse oma tegevuse kavandamise ja hindamisega. Õpetatakse valima ning rakendama tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi ja vahendeid ning enesekontrollivõtteid. Õppesisu ja omandatavaid oskusi seostatakse igapäevaeluga. Kujundatakse oskust oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi ning teadvustada oma huvisid. Arendatakse oskust kuulata ja lugeda jõukohaseid tekste, mõista suulist kõnet, luua keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid lihtsaid suulisi ja kirjalikke tekste. Eesmärgiks on igapäevaeluga toimetulek ning õpilase võimetele vastava õpingutee valik.

6.1.8. Eriklassis võib kooli õppekavaga võrreldes õppenõukogu otsuse ja lapsevanema nõusolekul muuta tunnijaotusplaani (vähendatud või asendatud õpitulemused) ja vähendada õppekoormust, kuid mitte alla 20 õppetunni õppenädalas.

6.1.9. Lihtsustatud õppel olevale õpilasele, kes õpib tavaõpigrupis, kehtestatakse erisused tunnijaotusplaanis individuaalse õppekavaga.

6.1.10. Õpilase või täisealise piiratud teovõimega õpilase puhul võib kool vanema ja koolijuhi, tugimeeskonna juhi või mõne teise õppe- ja kasvatusalal töötava isiku kokkuleppe korral arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis kui kooli õppekava osa, kui see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.