Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus

6.1. Haridusliku erivajadusega on õpilane, kelle õpetamises on vaja teha muudatusi või kohandusi võrreldes tavapärasega.

6.2. Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.

6.3. Direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija (Kindluse Koolis tugimeeskonna juht), kelle ülesanne on korraldada koolisisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks, ning koordineerida koolivälises võrgustiku töös osalemist.

6.4. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel, nõustab vanemat ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning ühelt haridustasemelt teisele ülemineku toetamiseks.

6.5. Õpilaste toetamise süsteemis peame oluliseks ennetustööd ja toetamist:

• toimiv mentorsüsteem – mentor on õpetaja;
• õpilased püstitavad nädala ja kuu eesmärke ning analüüsivad tehtut;
• kohene keeletugi teise emakeelega õpilastele;
• tugimeeskonna liikmed töötavad ja tegutsevad õpigruppide sees;
• tihe ning usalduslik koostöö kodu ja omavalitsusega;
• usalduslikud ning õpilast toetavad suhted meeskonnakaaslaste vahel.

6.6. Esmased märkajad on õpigruppide mentorid, õpetajad ja kaasõpilased. Juhindume ringsüsteemist: märkan – kaasan – sekkun – kaasan – sekkun. Kaasatud on vanemad ning vastavalt olukorrale ka õpigrupi teised liikmed,  meeskonnakaaslased, tugispetsialistid. Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, kaasatakse kooliväline nõustamismeeskond. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel võib kool rakendada tõhustatud tuge või erituge.

6.7. Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning koolivälise nõustamismeeskonna soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil.

6.8. Õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. Õpe õpiabi või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt piiritletud ning järgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Tõhustatud tuge ja erituge vajava õpilase õpetamisel tavaklassis peab arvestama koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.

6.9. Õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise otsustab direktor. Otsuse tegemisel lähtub direktor õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekust.

6.10. Õpilastele vajaliku toe rakendamisel ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt õpib üldjuhul haridusliku erivajadusega õpilane põhikooli riikliku õppekava järgi tavaklassis. Õpilastele pakutavate tugede liigid on üldine, tõhustatud ja eritugi. Üldtoe raames on vajadusel koolis loodud võimalused hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks:

• luuakse erinevaid õpirühmi;
• pakutakse lisatuge oma õpigrupi sees; koostatakse individuaalne õppekava.

6.11.  Erituge ja tõhustatud tuge saavate õpilaste õppekorraldus:

• Õpet viiakse läbi kas tavaklassi tingimustes, eriklassis, individuaalselt või erinevaid vorme kombineerides õpilase individuaalsusest lähtuvalt.
• Õpetamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat struktureeritud õppekorraldust, õppemetoodikat ja jõukohast õppevara ning vajadusel tagatakse õpilasele tugispetsialistide abi.
• Vähemalt kord õppeaastas teeb õpilasega tegelevate spetsialistide meeskond (tugimeeskonna juht, tugispetsialistid, õpetajad, mentor) koostöös lapsevanemaga otsuse meetme jätkamiseks, lõpetamiseks või muutmiseks, mis fikseeritakse individuaalse arengu jälgimise kaardil vastava õppeaasta kokkuvõttes.
• Kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud tähtaja möödumisel ilmneb vajadus jätkata õpet eriklassis, siis esitab vanem koolivälise nõustamismeeskonnale põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks.

6.12. Koolivälise nõustamismeeskonna otsusega määratud põhikooli lihtsustatud õppekaval õppivate õpilaste õppekorraldus on sätestatud Kindluse Kooli lihtsustatud õppekavas. Lihtsustatud õppekaval õppimist rakendatakse vanema kirjalikul nõusolekul.

6.13. Kui koolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, pakub kool vanema nõusolekul üldise toe raames eesti keele lisatunde.

6.14. Õpilasele, kelle hinne on õppeperioodi lõpus mõnes aines alla 50%, „F” või kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata või kes vajab õpioskuste ja vilumuste kujundamiseks toetavat keskkonda, määratakse selles aines nõutavate teadmiste ja oskuste omandamiseks üks järgmistest meetmetest:

• kohustuslike aineõpetaja konsultatsioonide määramine;             individuaalse õppekava rakendamine ainetunni raames;
• individuaalse õppekava rakendamine individuaalse ainetunni raames;
• õpiabitundide rakendamine;
• eripedagoogilise abi rakendamine.

6.15.  Õpiabi osutamine õppeaasta lõpus rakendatakse kõigile, kellele tuleks välja panna aastahinne „alla 50%”, „F” või jääks aastahinne välja panemata:

• täiendava õppetöö rakendamine;
• individuaalse õppekava rakendamine;
• vajadusel nõustamiskomisjoni suunamine soovitusliku õppekava või õppevormi määramiseks;
• klassikursuse kordama jätmine, kui täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi. 1.-9. õpigrupi õpilase võib õppenõukogu otsusega jätta klassikursust kordama, kui tal on kolmes või enamas õppeaines alla 50% õpitulemustest saavutatud. Otsuse tegemisse kaasab õppenõukogu lapsevanema.

6.16.  Kui ilmneb õpilase andekus, tagatakse talle koolis individuaalse õppekava  rakendamine ja vajaduse korral täiendav juhendamine õpetajate või teiste spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu.  Andekatel õpilastel on võimalik

• saada diferentseerituid õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilasel sobiva tasemega õppida;
• saada õpetajapoolset juhendamist ja nõustamist aineolümpiaadiks ja -võistluseks valmistumisel;
• osaleda aineolümpiaadidel, -võistlustel ja õpilasprojektides;
• võtta osa enesetäiendamiseks ja olümpiaadideks valmistumiseks kõrgkoolide vastavatest programmidest (kõrgkoolides pakutav, MOOC-id jne);
• võtta lisaks kohustuslikule õppekoormusele osa huviringide ja valikainete tööst;
• organiseerida, osaleda ja esineda ülekoolilistel sündmustel;     vajadusel klassikursus vahele jätta.

6.17. Kui õpilane osaleb regulaarselt koolivälises õppetegevuses sellises mahus, mis ületab õppekavas kehtestatud vastavate õppetundide mahtu, on direktoril õigus avalduse alusel õpilane vastavates õppeainetes õppetööst vabastada. Õpetaja võib hindamisel arvestada õpilase tulemusi, mis on saavutatud väljaspool kooli (osalemine aineolümpiaadidel ja konkurssidel, keeltekoolis, teaduskoolis, spordikoolis, vabariiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel, vahetusõpilaseks olemine jm). Tõendamise kord lepitakse kokku õpilase, õpetaja ja lapsevanema vahel ning selle kinnitajaks on õpigrupi mentor. Iga  perioodi lõpus esitab õpigrupi mentor õppejuhile ülevaate vastavatest

6.18. Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest koostatakse talle individuaalne õppekava, millega võib põhikoolis teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õppekeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemiseks kaasatakse õpilase vanem.

6.19. Individuaalse õppekava määramiseks on vaja mentori, õpilase õpetajate või lapsevanema taotlust. Ettepanek individuaalse õppekava määramiseks esitatakse kooli õppejuhile, kes esitab taotlused kooli direktorile. Individuaalse õppekava määramise kinnitab kooli direktor. Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise eest vastutab õppejuht. Individuaalse õppekava koostab aine- või üldõpetuseõpetaja, on kaasatud mentor, tugispetsialistid ja lapsevanemad. Enne individuaalse õppekava rakendamist, tutvustatakse seda õpilase vanematele, õpilasele ning meeskonnale, kes koolis õpilasega töötavad. Individuaalse õppekava võib määrata ühes või mitmes õppeaines. Individuaalse õppekava järgi õppivale õpilasele avab mentori palvel tugimeeskonna juht õpilase individuaalse arengu jälgimise elektroonilise kaardi. Mentori ja õpilasega töötavate koolimeeskonna liikmete ülesannete hulka kuulub õpilase elektroonilise arengukaardi  täitmine, vanema kaasamine õpilase arengu toetamisse.

6.19.1. Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava juhul kui:

• õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud õpigrupis läbiviidavasse õppesse;
• õpilase õppekava erineb õpigrupile koostatud õppekavast;
• õpilase õpigrupi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;
• kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada õpilane kohustusliku õppeaine õppimisest.

6.20. Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks.

6.21. Kui õpigrupis on õpilane, kellel on käitumisraskused, mis põhjustavad olulisi raskusi töötamaks koos oma kaaslastega samal ajal samas ruumis, siis järgitakse käitumisraskustega õpilaste juhendamisel ja mõjutamisel järgnevaid tugi- ja mõjutusmeetmeid:

• distsipliiniprobleemide lahendamine õppetunnis;
• vestlused õpilasega (individuaalselt või kaasatud isikutega);
• vanema informeerimine olukorrast ja õpilase käitumise arutamine vanemaga;
• õpilasega tema käitumise arutamine direktori, õppejuhi või tugimeeskonna juhi juures;
• kirjalik noomitus;
• õpilase ajutine tunnist kõrvaldamine tugispetsialisti juurde, kus jätkub õppeprotsess sama tunniplaanist lähtuvalt õpetaja poolt antud juhiste alusel iseseisva tööna;
• käitumise tugikava koostamine;
• konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine taastava õiguse meetodit kasutades ja ühise eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
• ajutine keeld võtta osa õppetunnivälistest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
• ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused. Õppenõukogu otsusel või vanema taotlusel õpilase tunnist kõrvaldamine individuaalse õppekava alusel, mille kohaselt saab õpilasele kehtestada erineva õppekorralduse;
• koduõppe rakendamine vanema taotlusel.