Hariduslike erivajadusega õpilaste õppekorralduse põhimõtted ja tugiteenuste rakendamise kord

5.1. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt õpigrupiga töötamiseks koostatud töökavas.

5.2. Õpilastele vajaliku toe rakendamisel ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaõpigrupis.

5.3. Õpilasele vajaliku toe väljaselgitamist ja rakendamist korraldab koolis erivajadusega õpilase õppe koordineerija (Kindluse Koolis tugimeeskonna juht), kes toetab ja juhendab õpetajat ning teeb õpetajale, vanemale ja tugimeeskonnale ettepanekud edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning ühelt haridustasemelt teisele ülemineku toetamiseks.

5.4. Haridusliku erivajaduse märkajaks võivad olla kõik õpilasega seotud inimesed (õpilane ise, mentor või aineõpetaja, lapsevanem, treener jm).

5.5. Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitab mentor sellest vanemat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajadusel tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid. Hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile (IAJK).

5.6. Õpilaste toetamise süsteemis peame oluliseks ennetustööd ja toetamist:

• toimiv mentorsüsteem – mentor on õpetaja;

• õpilased püstitavad nädala ja kuu eesmärke ning analüüsivad tehtut;

• kohene keeletugi teise emakeelega õpilastele;

• tugimeeskonna liikmed töötavad ja tegutsevad õpigruppide sees;

• tihe ning usalduslik koostöö kodu ja omavalitsusega;

• usalduslikud ning õpilast toetavad suhted meeskonnakaaslaste vahel.

5.7. Tugiteenuste rakendamise süsteem:

• märkamine – sisend mentorilt, lapsevanemalt või vaatlejalt (tugispetsialist, vaatleja);

• kaasamine – vestlus lapsevanemaga; • sekkumine – kohaldatakse muudatused õppetegevuses, jälgitakse muudatuste mõju;

• kaasamine – vestlus lapsevanema ja tugispetsialistiga

• sekkumine – kohaldatakse püsivamad tugiteenused ja/või Rajaleidjasse pöördumine.

5.8. Üldise toe raames on vajadusel koolis loodud võimalused hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks:

• õppetöö jõukohastamine tunnisiseselt – tööjuhendi täiendav selgitamine, töö käigus juhendamine, töö raskusastme reguleerimine, ülesannete mahu vähendamine ja teiste erisuste rakendamine;

• õpiabi rakendamine individuaalselt või rühmas;

• käitumise tugikava koostamine ja selle rakendamine;

• individuaalne õppekava koostamine ja selle rakendamine;

• tugispetsialistide (eripedagoogi, logopeedi, koolipsühholoogi ja sotsiaalpedagoogi) teenuse osutamine;

• lapsevanema nõusolekul eesti keele õpetamine “Eesti keel teise keelena” (E2) ainekava järgi II kooliastmes.

5.9. Ajutistest õpiraskustest ülesaamiseks on igal õpilasel õigus konsultatsioonile kord nädalas iga teda õpetava õpetaja juures.

5.10. Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib kool koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul rakendada tõhustatud toe või eritoe alusel õpet individuaalselt, osaliselt grupis või eriklassis.

5.11. Koolivälise nõustamismeeskonna otsusega määratud põhikooli lihtsustatud õppekaval õppivate õpilaste õppekorraldus on sätestatud Kindluse Kooli õppekavas. Lihtsustatud õppekaval õppimist rakendatakse vanema kirjalikul nõusolekul.

5.12. Kui koolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, pakub kool vanema nõusolekul üldise toe raames eesti keele lisatunde.

5.13. Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle koolis täiendav juhendamine õpetajate või teiste spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu, see sisaldab võimalusi: • saada diferentseerituid õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilasel sobiva tasemega õppida; • saada õpetajapoolset juhendamist ja nõustamist aineolümpiaadiks ja -võistluseks valmistumisel; • osaleda aineolümpiaadidel, -võistlustel ja õpilasprojektides; • võtta osa enesetäiendamiseks ja olümpiaadideks valmistumiseks kõrgkoolide vastavatest programmidest (kõrgkoolides pakutav, MOOC-id jne); • võtta lisaks kohustuslikule õppekoormusele osa huviringide ja valikainete tööst; • organiseerida, osaleda ja esineda ülekoolilistel sündmustel; • vajadusel koostatakse õpilasele individuaalne õppekava; • koolivälises õppetegevuses osalemist, saavutuste arvestamine õppeaine hindamisel (aluseks on individuaalses õppekavas seatud õpitulemused); • vajadusel klassikursus vahele jätta.

5.14. Kool võib teha HEV õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui nendega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine, õpitulemuste vähendamine või asendamine, koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.

5.14.1. Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava juhul kui:

• õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud õpigrupis läbiviidavasse õppesse;

• õpilase õppekava erineb õpigrupile koostatud õppekavast;

• õpilase õpigrupi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;

• kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada õpilane kohustusliku õppeaine õppimisest.

5.15. Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks.