Õpilaste arengu ja õppimise toetamine ning hindamise alused

4.1. Õpitulemused
4.1.1. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused: õpilasel, kes lõpetab põhikooli, on teadmised ainevaldkonna faktide, põhimõtete, protsesside ja üldiste mõistete kohta, kognitiivsed ja praktilised oskused ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks, valides ja rakendades põhimeetodeid, töövahendeid, materjale ja teavet ning suutlikkus vastutada õppeülesannete täitmise eest, kohandada probleemide lahendamisel oma käitumist vastavalt olukorrale.
4.1.2. Esimeses kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse: kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele; positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisse; õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele; eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele; põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel; õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
4.1.3. Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse: õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada; huvitegevuse võimaluste pakkumisele; õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele; õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
4.1.4. Kolmandas kooliastmes on õppe- ja kasvatustegevus põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse: õpimotivatsiooni hoidmisele; õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes; erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele; pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele; õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele; õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

4.2. Hindamise kord
4.2.1. Kindluse Koolis järgitakse õpilase hindamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 29 sätestatut ning juhindutakse põhikooli riikliku õppekava § 19 – § 22.
4.2.2. Hindamise kord kehtestab põhikooli õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppele ja klassikursust kordama jätmise alused ning põhikooli lõpetamise tingimused ja korra.
4.2.3. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse erinevaid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
4.2.4. Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab mentor või aineõpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. Õpitulemustest teavitatakse õpilast ja vanemat e-päeviku vahendusel.
4.2.5. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse nii õppekäigul kui ka õppeteema lõppedes.
4.2.6. Kindluse Koolis kasutatakse I, II ja III kooliastmes kujundavat hindamist. I ja II kooliastmes toetavat sõnalist hindamist, millel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõike 3 järgi puudub numbriline või täheline ekvivalent. III kooliastmes lisandub sõnalisele hindamisele 6-palline tähtskaala A-F, millest lähtuvalt: A 96-100%; B 90-95%; C 75-89%; D 65-74%; E 50-64%; F 0-49% ja mitteeristav hindamine AR (vähemalt 50% õppetulemusi on saavutatud) ja MA (kuni 49% õppetulemusi on saavutatud). Mitteeristavat hindamist kasutatakse III kooliastmes järgmistes õppeainetes: kehaline kasvatus, kunstiõpetus, käsitöö, kodundus ja tehnoloogiaõpetus.
4.2.7. Kujundava hindamise all mõistetakse õppe kestel toimuvat tagasisidestamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ning antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ja harjutamist vajavate aspektide kohta, innustatakse ja kavandatakse edasise õppimise eesmärgid. Edasiviiv tagasiside keskendub eelkõige õpilase arengule, adekvaatsele hetkeolukorra kirjeldamisele ning kirjeldava tagasiside andmisele, olles oma olemuselt õppijakeskne ja toetav, õpilast analüüsi kaasav ning eesmärke püstitama panev.                                                          4.2.8. Sõnaline hindamine keskendub eelkõige õpilase saavutuste ja arengu toetamisele ning märkamisele, kus kajastatakse arengukohti ja soovitatakse tegevusi, mis toetavad õpilase edasist arengut.
4.2.9. Õpetaja lähtub hinnangu andmisel õppekavas sätestatust.
4.2.10. I, II ja III kooliastmes märgitakse e-päevikusse õpitulemustest tulenevad hinnangud ja hinded järgimisest süsteemist lähtuvalt: juhul kui nädalas on üks ainetund, vähemalt ühel korral kuus; kaks korda nädalas toimuva tunni puhul vähemalt kahel korral kuus, kolme tunni puhul nädalas kolmel ning nelja ainetunni puhul nädalas vähemalt neljal korral kuus.
4.2.11. Trimestri lõpus annavad õpigruppide mentorid ja/või aineõpetajad õpilasele trimestrit kokkuvõtva tagasiside, mis peegeldab õpilase üldist õpitulemustest ja üldpädevustest lähtuvat arengut. Tagasiside andmisse kaasatakse õpilane ning tagasiside avaldatakse e-päevikus, selleks eraldi soovi avaldanud lapsevanematel on õigus saada kooli poolt ka väljatrükk. Õppeaasta lõpul antakse kõikidele lastele tunnistus trükitud kujul.
4.2.12. Õppeaasta lõpul viiakse õpilased üle järgmisesse õpigruppi õppeaasta hinnete ja hinnangute alusel, vastavasisuline otsus tehakse õppenõukogu poolt enne õppeaasta viimase õppeperioodi lõppu.
4.2.13. Täiendavale õppetööle jätmise ettepaneku teeb õpigrupi mentor või aineõpetaja ning selle kinnitab õppenõukogu. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, siis tema trimestrit kokkuvõttev lõplik hinnang antakse pärast täiendava õppetöö sooritamiseks ettenähtud aja lõppemist, kuid mitte varem kui tähtajale järgneval esimesel tööpäeval.
4.2.14. Õpilasele, kes on mõjuvatel põhjustel puudunud rohkem kui 50% õppeaine tundidest ning ei ole nõutavaid õpitulemusi täitnud, määratakse kokkuleppel õpilase ja vanemaga õpingu graafik. Trimestri hinnang pannakse välja alles kõige varem tähtajale järgneval tööpäeval.
4.2.15. Kindluse Kooli I, II ja III kooliastmest lahkuvale õpilasele teisendatakse sõnalised hinnangud numbrilisse skaalasse vastavalt põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõikes 2 sätestatule.
4.2.16. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
4.2.17. Õpetaja tutvustab aine põhilisi oodatavaid õpitulemusi ja tegevusi vähemalt korra trimestris. Tutvustav tegevus peab toimuma trimestri kahe esimese nädala jooksul ning kajastuma ka e-päevikus.
4.2.18. Vähemalt viie õppetunni mahtu kontrollivad tegevused tuleb kooskõlastada e-päevikus teiste õpetajatega ning teavitada vähemalt viis tööpäeva ette.
4.2.19. Punkti 4.2.16. alla kvalifitseeruvat uut tegevust ei tohi sooritada enne, kui eelmised hinded/hinnangud on kantud e-päevikusse.
4.2.20. Õpiväljundite mitte omandamisel otsustab õpetaja edasiste tegevuste graafiku ning teavitab sellest õpilast e-päeviku vahendusel. Õpilasel tuleb võlgnevus likvideerida vähemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul (aega arvestatakse hinnatava tegevuse lõppemise hetkele järgnevast tööpäevast). Järelevastamine toimub vastastikusel kokkuleppel õpigrupi mentori või aineõpetajaga, kes sätestab ka järelvastamise nõuded.
4.2.21. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hinnanguid vaidlustada 10 (kümne) päeva jooksul pärast hinde/hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult taotluse koos põhjendustega.
4.2.22. Peale kooli direktori otsuse langetamist teavitab ta sellest taotluse esitajat kirjalikult 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.                                                                                      3.2.23. Käitumise ja hoolsuse hindamine aluseks on järgmine maatriks:
4.2.23.1. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.
4.2.23.2. Õpilase käitumise ja hoolsust hinnatakse käitumis- ja hoolsushindega. Õppeaasta lõpus pannakse välja käitumise ja hoolsuse kokkuvõttev hinne.
4.2.23.3. Käitumise puhul hinnatakse viisakat suhtlemist, kooli kodukorrast kinni pidamist ning õpigrupis loodud kokkulepete täitmist.
Käitumishindega „suurepärane“ hinnatakse õpilast, kelle üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid, õpigruppides loodud kokkuleppeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, peab kinni õpigruppides loodud kokkulepetest.
Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, õpigruppides loodud kokkuleppeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab koolitöötajate ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.
Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, õpigrupis loodud kokkuleppeid, ega järgi üldtunnustatud käitumis – ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
4.2.23.4. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppimisse ja ülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjepidevus ülesannete täitmisel.
Hoolsushindega „suurepärane“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, järjepidev ja iseseisev. Kes ilmutab omaalgatust ning viib alustatud töö lõpuni. Kes võtab vastutuse oma enesearengu ning seatud eesmärkide täitmise eest.
Hoolsushindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt. Kes võtab vastutuse oma enesearengu ning seatud eesmärkide täitmise eest.
Hoolsushindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt. Kes vajab meeldetuletamist eesmärkide seadmisel ning nende täitmisel.
Hoolsushindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt. Jätab sageli õpitegevused tegemata või lõpetamata; eesmärgid püstitamata ning tagasisidestamata.

4.3.24. Hindamise ülevaatlik skeem.

4.3. Põhikooli lõpetamine
4.3.1. Põhikooli lõpetab õpilane, kelle õppeainete aastahindeks saadud koondhinded on vähemalt E (vähemalt 50% vajalikest õpitulemustest on omandatud) ja kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatika eksami ning ühe eksami omal valikul.
4.3.2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
● kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
● kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
4.4. Haridusliku erivajadusega õpilase hindamine
Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab erinevad nõuded võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutamine. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel (ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms) vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale (Vaata täpsemalt õppekava ptk 5.
Hariduslike erivajadustega laste õppekorraldus).

4.5. Arenguvestlus
4.5.1. Õpilane ja õpetaja võrdlevad kogu õppeaasta jooksul õpilase arengut varem saavutatuga, millest tulenevalt seatakse uued individuaalsed eesmärgid.
4.5.2. Kord aastas toimub arenguvestlus, kus osalevad õpilane, lapsevanemad ja õpigrupi mentor eesmärgiga teha kokkuleppeid õpilase edasise arengu kohta.