Õpilaste arengu ja õppimise toetamine ning hindamise alused

3.1. Õpitulemused

3.1.1. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused: õpilasel, kes lõpetab põhikooli, on teadmised ainevaldkonna faktide, põhimõtete, protsesside ja üldiste mõistete kohta, kognitiivsed ja praktilised oskused ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks, valides ja rakendades põhimeetodeid, töövahendeid, materjale ja teavet ning suutlikkus vastutada õppeülesannete täitmise eest, kohandada probleemide lahendamisel oma käitumist vastavalt olukorrale.

3.1.2. Esimeses kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse: kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele; positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisse; õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele; eneseväljendusoskuse ja julguse kujunemisele; põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel; õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

3.1.3. Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavast lähtuvate teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse: õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada; huvitegevuse võimaluste pakkumisele; õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele; õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

3.1.4. Kolmandas kooliastmes on õppe- ja kasvatustegevuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse: õpimotivatsiooni hoidmisele; ettevõtlikkusele, õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes; erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele; pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele; õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele; õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

3.2. Hindamise kord

3.2.1. Kindluse Koolis järgitakse õpilase hindamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 29 sätestatut ning juhindutakse põhikooli riikliku õppekava §-st 19 – 22.

3.2.2. Hindamise kord kehtestab põhikooli õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste järgmisse õpigruppi üleviimise, täiendavale õppetööle ja õpigrupikursust kordama jätmise alused ning põhikooli lõpetamise tingimused ja korra.

3.2.3. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse erinevaid õppekavas kirjeldatud meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

3.2.4. Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab mentor või aineõpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. Õpitulemustest teavitatakse õpilast ja vanemat Stuudiumi vahendusel.

3.2.5. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse nii õppekäigul kui ka õppeteema lõppedes.

3.2.6. Kindluse Koolis kasutatakse I, II ja III kooliastmes kujundavat hindamist. 1.- 4. õpigrupini kasutatakse toetavat sõnalist hindamist, millel puudub numbriline või täheline ekvivalent. 5. – 9. õpigruppides lisandub sõnalisele hindamisele 6-palline tähtskaala A-F, millest lähtuvalt: A 96-100%; B 90-95%; C 75-89%; D 65-74%; E 50-64%; F 0-49% ja mitteeristav hindamine AR (vähemalt 50% õppetulemusi on saavutatud) ja MA (kuni 49% õppetulemusi on saavutatud). Mitteeristavat hindamist kasutatakse alates 5. õpigrupist järgmistes õppeainetes: ettevõtlik ennastjuhtiv õppija, liikumisõpetus, kunstiõpetus, käsitöö, kodundus ja tehnoloogiaõpetus.

3.2.7. Kujundava hindamise all mõistetakse õppe kestel toimuvat tagasisidestamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ning antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ja harjutamist vajavate aspektide kohta, innustatakse ja kavandatakse edasise õppimise eesmärgid. Edasiviiv tagasiside keskendub eelkõige õpilase arengule, adekvaatsele hetkeolukorra kirjeldamisele ning kirjeldava tagasiside andmisele, olles oma olemuselt õppijakeskne ja toetav, õpilast analüüsi kaasav ning eesmärke püstitama panev. Õppetunni vältel saab õpilane suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme lõpuks taotletavate teadmiste, oskuste ja hoiakute ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad õpetajad ja teised õppe ja kasvatusalal töötavad isikud õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.

3.2.8. Sõnaline hindamine keskendub eelkõige õpilase saavutuste ja arengu toetamisele ning märkamisele, kus kajastatakse arengukohti ja soovitatakse tegevusi, mis toetavad õpilase edasist arengut.

3.2.9. Õpetaja lähtub hindamisel õppekavas sätestatust.

3.2.9.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

3.2.9.2. Õpetaja tutvustab 7-nädalase õppeperioodi algul õpilastele aine põhilisi oodatavaid õpitulemusi, tegevusi ja hindelisi töid.

3.2.9.3. Arvestuslik hindamine on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine. Hinnatakse kooli ainekavas või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste saavutatust. Kokkuvõtvaid hindeid võib panna ka protsessihinnete alusel. Protsessihinnete kasutamise arvestuslikul hindamisel otsustab õpetaja. Arvestuslikult hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.

3.2.9.4. Vähemalt 5 õppetunni mahtu kontrollivad tegevused tuleb Stuudiumis kontrolltööde kalendrisse märkida ning teavitada õpilasi vähemalt viis tööpäeva ette. Vähemalt 5 õppetunni mahtu kontrollivaid töid ei koondata võimalusel õppenädala või trimestri lõppu. Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.

3.2.9.5. Punkti 3.2.9.4. alla kvalifitseeruvat uut tegevust ei tohi sooritada enne, kui eelmised hinded/hinnangud on kantud Stuudiumisse.

3.2.9.6. Õpiväljundite mitte omandamisel otsustab õpetaja edasise tegevusplaani ning teavitab sellest õpilast Stuudiumi vahendusel ehk Stuudiumi hinde kommentaarina. Õpilasel tuleb võlgnevus likvideerida hiljemalt 10 (kümne) koolipäeva jooksul töö kättesaamisele järgnevast tööpäevast. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub õppeaasta alguses teadaantud nädalapäevadel ja kindlas klassiruumis. Järelevastamiseks tuleb õpilasel töö tegemine aineõpetajaga kokku leppida ning ennast järeltööle registreerida.

3.2.9.6.1. 5. – 6. õpigrupis võimaldatakse õpilastel parandada hindeid “E” ja “F”. Tingimusteks võivad olla parandatava töö vigade parandus ja/või konsultatsioonis osalemine. Lisaks lubatakse õpilasel tema soovil parandada trimestri lõpul igas aines üht trimestri jooksul saadud positiivset hinnet. Kui õpilane puudub järelvastamise perioodil seoses tervislike põhjustega, pikeneb järelevastamise aeg tervislikel põhjustel puudutud päevade võrra.

3.2.9.6.2. 7. – 9. õpigruppides on võimalik parandada ainult hinnet “F” ja iga aine raames üht positiivset hinnet trimestri lõpus.

3.2.9.6.3. Õpilasel, kelle loodusõpetuse aastahinne on 7. õpigrupis “F” võimaldatakse vanema kirjaliku avalduse alusel teha hinde parandamiseks lisatöö 9. õpigrupi alguses septembrikuu jooksul.

3.2.9.7. Õpilasele, kes oli arvestuslikult hinnatava ülesande täitmise päeval koolis, kuid jättis selle täitmata või puudus koolist, tehakse Stuudiumisse hinde kohale „T“. Õpilane täidab vastava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul või õpetaja poolt määratud ajaks. Kui õpilane jätab selle ülesande kokkulepitud ajaks täitmata, võib õpetaja anda õpilasele lisaülesanded. Alates 5. õpigrupist on 10 koolipäeva jooksul järele vastamata töö hindeks „F“.

3.2.9.8. Kui töö tegemise ajal või hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või maha kirjutamine õpilase poolt, siis töö on mitte arvestatud või vastab hindele “F”. Õpetaja võib lubada tööd mitte järele teha või rakendada samu nõudeid, mis on punktis 3.2.9.6. kajastatud.

3.2.9.9. Märge „!“ Stuudiumis tähistab tähelepanu osutamist vajakajäämistele, omandamata teadmistele ja oskustele ning sisaldab ettepanekuid edasisteks arengut toetavateks tegevusteks. Seda kasutatakse järgmistes olukordades: õpilasel tuleb töö tulenevalt tagasisidest parandada või juhitakse tähelepanu vajakajäämistele käitumises või hoolsuses. Töö tagasisidest tulenev “!” eemaldatakse Stuudiumist töö parandamise järgselt õpetaja poolt. Muude tähelepanu juhtimise eesmärgil sisestatud „!“ eemaldamise otsustab õpetaja.

3.2.10. Trimestri lõpus annavad õpigruppide mentorid ja/või aineõpetajad õpilasele trimestrit kokkuvõtva tagasiside, mis peegeldab õpilase üldist õpitulemustest ja üldpädevustest lähtuvat arengut. Kokkuvõttev tagasiside ei ole aritmeetiline keskmine. Tagasiside avaldatakse Stuudiumis, selleks eraldi soovi avaldanud lapsevanematel on õigus saada kooli poolt ka väljatrükk. Õppeaasta lõpul antakse kõikidele lastele tunnistus trükitud kujul.

3.2.10.1. Õpilasele, kelle õppeaine trimestri sõnaline, protsentuaalne tulemus või hinne on alla 50%, mis vastab tähthindele „F” või kes vajab õpioskuste ja vilumuste kujundamiseks toetavat keskkonda, määratakse selles aines nõutavate teadmiste ja oskuste omandamiseks üks järgmistest meetmetest:

● kohustuslike aineõpetaja konsultatsioonide määramine;

● individuaalse õppekava rakendamine ainetunni raames;

● individuaalse õppekava rakendamine individuaalse ainetunni raames;

● õpiabitundide rakendamine;

● eripedagoogilise abi rakendamine.

3.2.10.2. Negatiivset trimestri hinnet (alla 50%) on võimalik parandada 10 koolipäeva jooksul peale trimestri lõppu juhindudes õpetaja poolt Stuudiumis trimestri hinde kommentaarina välja toodud omandamata õpitulemustest või õpetaja poolt õpilasele saadetud juhistest.

3.2.11. Õppeaasta lõpul viiakse õpilased üle järgmisesse õpigruppi õppeaasta hinnete ja hinnangute alusel, vastavasisuline otsus tehakse õppenõukogu poolt enne õppeaasta viimase õppeperioodi lõppu.

3.2.12. Õpilasele, kelle õppeaine aasta sõnaline, protsentuaalne tulemus või hinne on “MA”, alla 50%, mis vastab tähthindele „F” jäetakse täiendavale õppetööle. Täiendavale õppetööle jätmise ettepaneku teeb õpigrupi mentor või aineõpetaja ning selle kinnitab õppenõukogu. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, siis tema aastat kokkuvõttev lõplik hinnang antakse pärast täiendava õppetöö sooritamiseks ettenähtud aja lõppemist, kuid mitte varem kui tähtajale järgneval esimesel tööpäeval.

3.2.12.1. Täiendava õppetöö pikkuseks on 10 koolipäeva. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja koostatud täiendava õppetöö plaani järgi õppeülesandeid nii iseseisvalt kui ka õpetaja vahetul juhendamisel. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

3.2.12.2. Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse õpigruppi üleviimine või õpigrupikursust kordama jätmine otsustatakse pärast täiendavat õppetööd toimuvas õppeaasta viimases õppenõukogus augustis.

3.2.12.3. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilane õppeaastat kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines omandatud vähem kui 50% õpitulemustest ning täiendav õppetöö ei ole tulemust andnud. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisse õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane õppeaastat kordama.

3.2.13. Õpilasele, kes on mõjuvatel põhjustel puudunud rohkem kui 50% õppeaine tundidest ning ei ole nõutavaid õpitulemusi täitnud, määratakse kokkuleppel õpilase ja vanemaga õpingu graafik. Trimestri hinnang pannakse välja graafiku lõppemise järgselt kõige varem tähtajale järgneval tööpäeval.

3.2.14. Kindluse Kooli I, II ja III kooliastmest lahkuvale õpilasele teisendatakse 3.2.18 skeemi järgi sõnalised hinnangud numbrilisse skaalasse vastavalt põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõikes 2 sätestatule.

3.2.15. AR ja MA hinnete teisendamine toimub alloleva maatriksi (vt. 3.2.18.) alusel, kusjuures AR tõlgendub hindeks A juhul kui kõik trimestrid on AR ja hindeks C kui kaks trimestritest on AR ja üks MA.

3.2.16. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus tagasiside vaidlustada 10 (kümne) päeva jooksul pärast hinde/tagasiside teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult taotluse koos põhjendustega.

3.2.17. Koolijuhil on aega 10 tööpäeva taotlust menetleda ja peale koolijuhi otsuse langetamist teavitab ta sellest taotluse esitajat kirjalikult 5 (viie) tööpäeva jooksul peale menetlustähtaja lõppemist.

3.2.18. Hindamise ülevaatlik skeem:

Õpitulemused on saavutamata		Õpitulemused on osaliselt saavutatud			Õpitulemused on saavutatud
MA		AR
F		E	D	C	B	A
1-49%		50-64%	65-74%	75-89%	90-95%	96-100%
“1”	“2”	“3”		“4”	“5”	“5”

3.2.19. Käitumise ja hoolsuse hindamine aluseks on järgmine maatriks.

3.2.19.1. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.

3.2.19.2. Õpilase käitumise ja hoolsust hinnatakse käitumis- ja hoolsushindega. Õppeaasta lõpus pannakse välja käitumise ja hoolsuse kokkuvõttev hinne.

3.2.19.3. Käitumise puhul hinnatakse viisakat suhtlemist, kooli kodukorrast kinni pidamist ning õpigrupis loodud kokkulepete täitmist.

Käitumishindega „suurepärane“ hinnatakse õpilast, kelle üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid, õpigruppides loodud kokkuleppeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, peab kinni õpigruppides loodud kokkulepetest.

Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, õpigruppides loodud kokkuleppeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab koolitöötajate ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.

Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, õpigrupis loodud kokkuleppeid, ega järgi üldtunnustatud käitumis – ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

3.2.19.4. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppimisse ja ülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjepidevus ülesannete täitmisel.

Hoolsushindega „suurepärane“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, järjepidev ja iseseisev. Õpilast, kes ilmutab omaalgatust ning viib alustatud töö lõpuni. Kes võtab vastutuse oma enesearengu ning seatud eesmärkide täitmise eest.

Hoolsushindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt. Õpilast, kes võtab vastutuse oma enesearengu ning seatud eesmärkide täitmise eest.

Hoolsushindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt. Õpilast, kes vajab meeldetuletamist eesmärkide seadmisel ning nende täitmisel.

Hoolsushindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt. Jätab sageli õpitegevused tegemata või lõpetamata; eesmärgid püstitamata ning tagasisidestamata.

3.3. Põhikooli lõpetamine

3.3.1. Põhikooli lõpetab õpilane, kelle õppeainete aastahindeks saadud koondhinded on vähemalt E (vähemalt 50% vajalikest õpitulemustest on omandatud) ja kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega (vähemalt 50%) eesti keele eksami, matemaatika eksami ning ühe eksami omal valikul.

3.3.2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

• kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne (0-49%) või on õppeaine viimane aastahinne”F”;

• kellel on kahes õppeaines puudulik (“F”) viimane aastahinne või kes on kuni kaks lõpueksamit sooritanud tulemusele alla 50%.

Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel ja kes on asunud Kindluse Kooli õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami, mis on ühitatud B1- või B2-taseme eksamiga.

Kui õpilane sooritas B2-tasemega ühitatud eesti keele teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami, kuid ei sooritanud seda tasemetunnistuse väljastamiseks nõutava tulemusega, arvestatakse põhikooli lõpetamisel eesti keele B1 taseme eksamiga ühitatud ühtse põhikooli lõpueksami tulemust.

3.4. Haridusliku erivajadusega õpilase põhikooli lõpetamine

Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas õppekavas sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas õppekavas sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

3.5. Arenguvestlus

3.5.1. Õpilane ja õpetaja võrdlevad kogu õppeaasta jooksul õpilase arengut varem saavutatuga, millest tulenevalt seatakse uued individuaalsed eesmärgid.

3.5.2. Kord aastas toimub arenguvestlus, kus osalevad õpilane, lapsevanemad ja õpigrupi mentor eesmärgiga teha kokkuleppeid õpilase edasise arengu kohta. Kindluse Kooli arenguvestluste täpsem korraldus on kirjeldatud dokumendis “Õpilastega arenguvestluste korraldamise tingimused ja kord”.