ÕPPEKORRALDUS
2.1. Õppeaastas on 175 päeva, mis jagunevad 35 õppenädalaks, mis on omakorda jaotatud kolmeks trimestriks (edaspidi õppeperiood). Kindluse Kool järgib Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud vaheaegade plaani. Õppeaasta kestab 1. septembrist kuni 31. augustini.
2.2. Õppekorralduse põhivorm põhikoolis on õppetund. Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud tundide arv ja järjekord õppepäevas. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Kuni 2 õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita.
2.3. 1. – 4. õpigruppides õpitakse üldõpetuse ja 5. – 9. õpigruppides aineõpetuse raamistikus. Õppimise planeerimise aluseks on valdkondlikud ainekavad, mis toetuvad riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemustele ning üldpädevustele. Keskseks ideeks on lõimimine ning õpilastele aineteülese tervikliku maailmapildi ning õpitu rakendusvõimaluste loomine.
2.4. Õpetuse planeerimise ja läbiviimise keskseks tuumaks on riiklikud õpiväljundid ja üldpädevused. I kooliastmes puudub klassikaline tunnijaotusplaan ning sellest lähtuvalt otsustab õpetaja ise, kuidas kooli ainekavas vastavale õpigrupile ette nähtud õpitulemused kooliaasta jooksul saavutatakse ning milliseid meetodeid ja lõiminguviise selleks kasutatakse, rakendatakse väljundipõhist õppe planeerimist. II ja III kooliastmel on aineõpetusest tulenevalt tunnijaotusplaan.
2.5. Kool soodustab tandemõpet, läbi mille saavad sama vanuseastme mentorid paarikaupa üritusi, tunde ja ettevõtmisi organiseerida ja läbi viia.
2.6. A-võõrkeelena õpitakse Kindluse Koolis inglise keelt alates põhikooli I kooliastme 2. õpigrupist. A-võõrkeelt õpitakse gruppides. A-võõrkeele õppegruppide moodustamisel võtame arvesse õppimis- ja töötempot, klassiruumi dünaamikat, iseseisvust ja toevajadust, suhtumist inglise keele õppimisse ning õpetaja tandempartnerlust. Rühmadesse jaotamisega oleme taganud ühtlasema õpikeskkonna, mis ei keskendu ainult keeleoskusele, vaid toetab ka õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks, enesejuhtimisoskuse omandamist ning suurendab õpimotivatsiooni. Bvõõrkeelena õpitakse vene, saksa või hispaania keelt, mis valitakse 4. õpigrupis. B-võõrkeele õpe algab põhikooli teises kooliastmes 5. õpigrupist. B-võõrkeele õpperühma minimaalne suurus on 6 õpilast ja maksimaalne suurus on kakskümmend (20) õpilast. B-võõrkeelt on võimalik vahetada 5. õpigrupi esimese kahe nädala jooksul õppeaasta alguses.
2.7. Lisaks riiklikule õppekavale on 1.-6. õpigrupi õpilastel võimalus valida igal aastal endale ühe ainetunni raames huvipakkuva valikaine tund. Valikainete ainekavades tuuakse välja valikaines saavutatavad õpiväljundid, arendatavad üldpädevused ning kooskõla riikliku õppekavaga. Igal kooliaastal pakutavad valikained kinnitatakse õppeaasta viimases õppenõukogus (vaata täpsemalt peatükist 11. Valikainete korraldamine).
2.8. Tunniplaanis on 1.-6. õpigrupile eraldiseisvatena ettevõtliku ennastjuhtiva õppija tunnid, milles võimaldatakse õpilastele eneseteadlikkuse, enese- ja suhetejuhtimise oskuse, õpioskuste ja – strateegiate ning ettevõtlikkuse arendamist.
2.9. I kooliastme tunnijaotusplaan:
| I õpigrupp | II õpigrupp | III õpigrupp | |
| Üldõpetus | 14 | 14 | 15 |
| Muusika | 2 | 2 | 2 |
| Liikumine | 2 | 3 | 3 |
| A võõrkeel (inglise keel) | 0 | 2 | 3 |
| Valikaine | 1 | 1 | 1 |
| Ennastjuhtiv õppija(õpilase eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine). | 1 | 1 | 1 |
| 20 | 23 | 25 |
2.10. II kooliastme tunnijaotusplaan:
| IV õpigrupp | V õpigrupp | VI õpigrupp | |
| Üldõpetus | 15 | ||
| Eesti keel | 3 | 3 | |
| Kirjandus | 2 | 2 | |
| Matemaatika | 5 | 5 | |
| Loodusõpetus | 2 | 3 | |
| Ajalugu | 1 | 2 | |
| Inimeseõpetus | 1 | 1 | |
| Ühiskonnaõpetus | 1 | ||
| Muusika | 2 | 1 | 1 |
| Liikumine | 3 | 3 | 2 |
| A võõrkeel (inglise) | 3 | 3 | 3 |
| B võõrkeel (vene/saksa/hispaania) | 2 | 2 | |
| Kunst | 1 | 1 | |
| Tehnoloogia/kodundus /käsitöö | 2 | 2 | |
| Valikaine | 1 | 1 | 1 |
| Ettevõtlik ennastjuhtiv õppija | 1 | 1 | 1 |
| 25 | 28 | 30 |
– teise kooliastme 4. õpigrupi üldõpetus sisaldab matemaatikat, eesti keelt, kirjandust, loodusõpetust, inimeseõpetust, ajalugu, kunstiõpetust, tööõpetust ning ühiskonnaõpetust vastavalt riiklikus õppekavas ettenähtud mahule.
2.11. III kooliastme tunnijaotusplaan:
| VII õpigrupp | VIII õpigrupp | IX õpigrupp | |
| Eesti keel | 2 | 2 | 2 |
| Kirjandus | 2 | 2 | 2 |
| A-võõrkeel (inglise keel) | 3 | 3 | 3 |
| B-võõrkeel (vene keel/saksa keel) | 3 | 3 | 3 |
| Matemaatika | 5 | 5 | 5 |
| Loodusõpetus | 2 | ||
| Geograafia | 1 | 2 | 2 |
| Bioloogia | 1 | 2 | 2 |
| Keemia | 2 | 2 | |
| Füüsika | 2 | 2 | |
| Ajalugu | 2 | 2 | 2 |
| Inimeseõpetus | 2 | ||
| Ühiskonnaõpetus | 2 | ||
| Muusika | 1 | 1 | 1 |
| Kunst | 1 | 1 | 1 |
| Tehnoloogia/kodundus /käsitöö | 2 | 2 | 1 |
| Kehaline kasvatus | 2 | 2 | 2 |
| Valikaine | 1 | ||
| 30 | 32 | 32 |
2.12. Lihtsustatud õppe (edaspidi LÕK) tunnijaotusplaan
| Õpigrupid, õppetundide arv nädalas | |||||||||
| Õppeained | I | II | III | IV | V | VI | VII | VIII | IX |
| Eesti keel | 5 | 7 | 8 | 8 | 7 | 6 | 6 | 6 | 6 |
| A-võõrkeel | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | ||||
| Matemaatika | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 4 | 5 | 5 |
| Ajalugu | 1 | 2 | 2 | 1 | |||||
| Loodusõpetus | 1 | 1 | 2 | 2 | 2 | 4 | 4 | 4 | 4 |
| Muusikaõpetus | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
| Kunst | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
| Tööõpetus | 2 | 2 | 2 | 2 | 4 | 4 | 4 | 5 | 7 |
| Kehaline kasvatus | 2 | 3 | 3 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |
| Inimeseõpetus | 1 | 1 | 1 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 1 |
| Valikaine | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |
| 20 | 23 | 25 | 25 | 28 | 30 | 30 | 32 | 32 | |
2.13. Kool kasutab vaba tunniressurssi järgmiselt:
- I kooliaste (8 tundi). 2 tundi A-võõrkeelt (inglise keel) 2. õpigrupis; 1 valikaine tund 1., 2. ja 3. õpigrupis; 1 ennast juhtiva õppija ainetund 1., 2. ja 3. õpigrupis.
- II kooliaste (10 tundi). 2 tundi B-võõrkeelt (vene, saksa või hispaania keel) 5. õpigrupis; – 1 valikaine tund 4., 5. ja 6. õpigrupis; 1 ennast juhtiva õppija tund 4., 5. ja 6. õpigrupis; 1 tund inimeseõpetust 4. õpigrupis (üldõpetuse all); – 1 tund matemaatikat 6. õpigrupis
- III kooliaste (4 tundi). 7. õpigrupis majanduse alused, 7. õpigrupis üks matemaatika, 8. õpigrupis ettevõtluse ABC ja minifirma loomine, 9. õpigrupis üks matemaatika
- LÕK. 1.-6. õpigrupid 1 valikaine tund, 1.-6. õpigrupid 1 ennastjuhtiva õppija ainetund, 7.-9. õpigrupis vastavalt lapse individuaalsusele määratud ainetund fikseerituna individuaalses õppekavas
2.14. Üldpädevuste kujundamiseks kavandatud tegevused ja õppekava rakendamist toetavad ühistegevused
2.14.1. Kindluse Kooli õppekavas eristatakse üldpädevusi, valdkonnapädevusi ja kooliastmetes taotletavaid pädevusi. Üldpädevuste all käsitleme ainevaldkondade ja õppeainete üleseid pädevusi, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses. Nende kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös.
2.14.2. Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:
kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;
sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut ja Eesti riiklikku iseseisvust teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
matemaatika – loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske, rakendada finantskirjaoskust
digipädevus– suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
2.14.3. Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline tegevus. Valdkonnapädevuste kirjeldused on esitatud ainevaldkondade kavades.
2.14.4. Kooliastmetes taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut eakohaste üldpädevuste ja valdkonnapädevuste ning õpitulemuste omandatuse kaudu.
2.14.5. Ainevaldkonnakavades esitatakse õpitulemused, mis toetavad kooliastme lõpuks taotletavate teadmiste, oskuste ja hoiakute saavutamist ning valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakute saavutatuse kohta antakse õpilasele kirjeldavat tagasisidet.
2.14.6. Üldpädevuste kujundamine toimub peamiselt meetodite valiku kaudu ning ainekavades esitatud viisil. Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine ning meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud ainekavades. Üldpädevustest lähtuvalt on nii aineõpetus kui õppetunniväline tegevus sihipäraselt läbimõeldud. Üldpädevused realiseeruvad kogu koolipere tegevuse ning õppekeskkonna kujundamise kaudu.
2.14.7. Üld- ja valdkonnapädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, tunni- ja koolivälises tegevuses ning süvendatult läbi teemakuude (õppeaasta igas kuus on fookuses üks teema, teemad on õppeaastate lõikes muutuvad). Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad meeskonnana, kaasates õpilasi, kodu ning kogukonda. Läbivate teemade õpe ja üldpädevuste arendamine toimub läbi järgnevate punktide: õppekeskkonna korralduse, läbi ülekooliliste kuu teemade, I kooliastmes üldõpetuse, II ja III kooliastmes aineteülese lõimingu kaudu, õppeprojektides, aineõppes, mentortegevustes, ülekoolilistes projektides, õppekäikudel ja külalisõpetajate tegevuses, huvitegevuses. Saavutatud õpitulemused ja läbiviidud õpitegevused kajastatakse kooli e- päevikus.
2.14.8. Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad (elukestev õpe ja karjääri planeerimine; keskkond ja jätkusuutlik areng; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; kultuuriline identiteet; teabekeskkond ja meediakasutus; tehnoloogia ja innovatsioon; tervis ja ohutus; väärtused ja kõlblus) realiseeritakse terviklikult õppe- ja kasvatustöösse integreerides, need kattuvad Kindluse Kooli põhiväärtustega. Elukestva õppe ja karjääri kujundamise puhul – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema sobivaid haridus- ja tööalaseid valikuid. Teabekeskkonna ja meediakasutuse teema võimaldab õpilase kujunemist teadlikuks ja analüüsivaks inimeseks, kes tajub ja teadvustab adekvaatselt ümbritsevat teabekeskkonda, suudab meediamaailma sisu ja allikaid kriitiliselt analüüsida ja kasutada, tunnustab autorlust, oskab luua kvaliteetset meediasisu, arvestades oma eesmärke ja ühiskonnas omaksvõetud suhtlemise norme, ning toimib turvaliselt ja vastutab oma käitumise eest end ümbritsevas teabekeskkonnas.
2.14.9. Õppetunnivälises tegevuses sisalduvad õppimisvõimalused ning üldpädevused aitavad paigutada koolis tehtavad tegevused laiemasse konteksti. Üldpädevused suunavad kooli õpikogukonna valmisolekut reageerida sihipäraselt ja ühistest arusaamadest lähtuvalt erinevates olukordades nii õppetöö ajal kui ka õppetunni väliselt. Üldpädevuste kujunemine toimub muuhulgas keskkondades, mida kool suunata või kujundada ei saa.
2.14.10. Üldpädevuste kujunemisel on oluline tagasisidestamine, mis toimub koolis kujundava hindamise kaudu. Üldpädevuste kohta antav tagasiside sisaldab informatsiooni sellest, mil määral teadlikult kavandatud ja mõtestatud üldpädevuste kujunemine tegelikult toimib. Koolipoolse tagasisidestamise kõrval on oluline ka õpilase enesehindamise roll üldpädevuste kujunemise tagasisidestamisel, mis võimaldab jälgida õpilasel oma tegevust ning õpetajal saada informatsiooni, mida õpilase tegevuse ja käitumise vaatlemine ei võimalda.
2.15. Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemine
2.15.1. Vastavalt liiklusseadus § 4 lõikele 1 on liikluskasvatuse eesmärk kujundada üksteisega 12 arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt ning teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina. 3) Kooli rolliks on vastavalt liiklusseaduse § 4 lõikele 2 viia läbi laste liikluskasvatust ja valmistada neid ette ohutuks liiklemiseks ning kujundanda tauniv hoiak lubatud alkoholi piirmäära ületanuna või joobeseisundis juhtimise, samuti sellises seisundis oleva mootorsõidukijuhi juhitavas sõidukis sõitmise suhtes.. Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20.10.2011 määrusega nr 136 “Laste liikluskasvatuse kord”.
2.15.2. I kooliastme lõpuks õpilane oskab:
● ohust aru saada ja sellest teatada kasutades hädaabi numbrit (112);
● kirjeldada ohtusid oma kooliteel ning põhjendada ja selgitada ohtude vältimist kooliteel;
● kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgrattakiiver, põlve- ning küünarnukikaitsmed, vajadusel ujumisrõngas, päästevest;
● käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
● valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega, kergliikuriga sõitmiseks ohutut kohta ja ohutult liikuda/liigelda märjal, libedal, lumisel teel ning valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
● peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada ja määrata sõidukite liikumise suunda ning hinnata liikumise kiirust;
● eristada vale/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest. 2.15.3. II kooliastme lõpuks õpilane oskab:
● ohust kiiresti ja korrektselt teatada;
● kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve ning küünarnukikaitsmed;
● käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;
● hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust; ● valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
● hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
● leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta;
● kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja kuidas ohtu vältida.
2.15.4. III kooliastme lõpuks õpilane väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas. Õpilane oskab:
● hinnata ohuolukorda ja vajadusel sellest teatada;
● vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi;
● kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi- ja mootorratturi kiiver, põlve ning küünarnukikaitsmed;
● teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda; kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks;
● mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile);
● on teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta;
● leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus)ohutusalast olukorda teiste riikidega.
2.16. Kooliujumine
2.16.1. Ujumisoskuse omandamine toimub I kooliastmes (enamasti 3. õpigruppides) Järveküla koolis, kus ujumisoskust omandatakse vastavalt ujumise algõpetuse programmile, igale õpilasele ja tema arengule lähenetakse vajadusel ka individuaalselt. Ujumistundide eesmärk on omandada mitmekülgsed oskused vees ja veekogude läheduses toimetulekuks, ületada veega seotud hirmud ja väärtustada ujumist tervisliku eluviisi osana.