ÕPPEKORRALDUS

3.1. Õppeaastas on 175 päeva, mis jagunevad 35 õppenädalaks, mis on omakorda jaotatud kolmeks trimestriks (edaspidi õppeperiood). Kindluse Kool järgib Haridus- ja  Teadusministeeriumi poolt kehtestatud vaheaegade plaani. Õppeaasta  kestab 1. septembrist kuni 31. augustini.

3.2. Õppekorralduse põhivorm põhikoolis on õppetund. Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud tundide arv ja järjekord õppepäevas. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Kuni 2 õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita.

3.3. 1. – 4. õpigruppides õpitakse üldõpetuse ja 5. – 9. õpigruppides aineõpetuse raamistikus. Õppimise planeerimise aluseks on valdkondlikud ainekavad, mis toetuvad riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemustele ning üldpädevustele. Keskseks ideeks on lõimimine ning õpilastele aineteülese tervikliku maailmapildi ning õpitu rakendusvõimaluste loomine.

3.4. Õpetuse planeerimise ja läbiviimise keskseks tuumaks on riiklikud õpiväljundid ja üldpädevused. I kooliastmes puudub klassikaline tunnijaotusplaan ning sellest lähtuvalt otsustab õpetaja ise, kuidas kooli ainekavas vastavale õpigrupile ette nähtud õpitulemused kooliaasta jooksul saavutatakse ning milliseid meetodeid ja lõiminguviise selleks kasutatakse, rakendatakse väljundipõhist õppe planeerimist. II ja III kooliastmel on aineõpetusest tulenevalt tunnijaotusplaan.

3.5. Kool soodustab tandemõpet, läbi mille saavad sama vanuseastme mentorid paarikaupa üritusi, tunde ja ettevõtmisi organiseerida ja läbi viia.

3.6. A-võõrkeelena õpitakse Kindluse Koolis inglise keelt alates põhikooli esimese kooliastme teisest õpigrupist. Rühmad luuakse temporühmadena. B-võõrkeelena õpitakse kas vene või saksa keelt, mis valitakse 4. õpigrupis õppeaasta lõpul. B-võõrkeele õpe algab põhikooli teises kooliastmes viiendast õpigrupist.  B-võõrkeele õpperühma minimaalne suurus on 6 õpilast ja maksimaalne suurus on kakskümmend (20) õpilast.

3.7. Lisaks riiklikule õppekavale on õpilastel võimalus valida igal aastal endale ühe ainetunni raames huvipakkuva valikaine tund. Valikainete ainekavades tuuakse välja valikaines saavutatavad õpiväljundid, arendatavad üldpädevused ning kooskõla riikliku õppekavaga. Igal  kooliaastal pakutavad valikained kinnitatakse õppeaasta viimases õppenõukogus (vaata täpsemalt peatükist 11.Valikainete korraldamine).

3.8.Tunniplaanis on 1.-6. õpigrupile eraldiseisvatena ennastjuhtiva õppija tunnid, milles võimaldatakse õpilaste eneseteadlikkuse, enese- ja suhetejuhtimise oskuse arendamist.

3.9. I kooliastme tunnijaotusplaan:

3.10. II kooliastme tunnijaotusplaan: 

– teise  kooliastme üldõpetus sisaldab matemaatikat, eesti keelt, kirjandust, loodusõpetust, inimeseõpetust,  ajalugu ning ühiskonnaõpetust vastavalt riiklikus õppekavas ettenähtud mahule.

3.11. III kooliastme tunnijaotusplaan: 

3.12. Lihtsustatud õppe (edaspidi LÕK) tunnijaotusplaan

3.13. Kool kasutab vaba tunniressurssi järgmiselt: 

• I kooliaste (8 tundi). 2 tundi A-võõrkeelt (inglise keel) 2.  õpigrupis; 1 valikaine tund 1.,  2. ja 3. õpigrupis; 1 ennast juhtiva  õppija ainetund 1., 2. ja 3. õpigrupis.
• II kooliaste (10 tundi). 2 tundi B-võõrkeelt (vene, saksa või hispaania keel) 5. õpigrupis;  – 1 valikaine tund 4., 5. ja  6. õpigrupis; 1 ennast juhtiva õppija  tund 4., 5.   ja 6. õpigrupis; 1 tund inimeseõpetust  4. õpigrupis (üldõpetuse  all);   – 1 tund matemaatikat 6.  õpigrupis
• III kooliaste (4 tundi). 7. õpigrupis majanduse alused, 7. õpigrupis 1 matemaatika, 8. õpigrupis ettevõtluse ABC ja minifirma loomine, 9. õpigrupis 1 matemaatika
• LÕK. 1.-6. õpigrupid 1 valikaine tund, 1.-6. õpigrupid 1 ennastjuhtiva õppija ainetund, 7.-9. õpigrupis vastavalt lapse individuaalsusele määratud ainetund fikseerituna individuaalses õppekavas

3.14. Üldpädevuste kujundamiseks kavandatud tegevused ja õppekava rakendamist toetavad ühistegevused

3.14.1. Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Riiklikus õppekavas määratletud üldpädevused on väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatikapädevus, ettevõtlikkuspädevus ja valdkonnapädevused on keele- ja kirjanduspädevus, võõrkeelepädevus, matemaatikapädevus, loodusteaduslik pädevus, sotsiaalne pädevus, kunstipädevus, tehnoloogiapädevus ja kehakultuuripädevus. Üldpädevuste kujundamine toimub peamiselt meetodite valiku kaudu ning ainekavades esitatud viisil. Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine ning meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud ainekavades. Üldpädevustest lähtuvalt on nii aineõpetus kui õppetunniväline tegevus sihipäraselt läbimõeldud.  Üldpädevused realiseeruvad kogu koolipere tegevuse kaudu ning õppekeskkonna kujundamise kaudu.

3.14.2. Üld- ja valdkonnapädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, tunni- ja koolivälises tegevuses ning süvendatult läbi teemakuude (õppeaasta igas kuus on fookuses üks teema, teemad on õppeaastate lõikes muutuvad). Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad meeskonnana, kaasates õpilasi, kodu ning kogukonda. Läbivate teemade õpe ja üldpädevuste arendamine realiseerub läbi järgnevate punktide: õppekeskkonna korralduses, läbi ülekooliliste kuu teemade, I kooliastmes üldõpetuses, II ja III kooliastmes aineteülese lõimingu kaudu, valikainete valikul,  õppeprojektides, aineõppes,  mentortegevustes,  ülekoolilistes projektides, õppekäikudel ja külalisõpetajate tegevuses, huvitegevuses. Saavutatud õpitulemused ja läbiviidud õpitegevused kajastatakse kooli e- päevikus.

3.14.3. Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad (elukestev õpe ja  karjääri planeerimine; keskkond ja jätkusuutlik areng; kodanikualgatus ja  ettevõtlikkus; kultuuriline identiteet; teabekeskkond; tehnoloogia ja  innovatsioon; tervis ja ohutus; väärtused ja kõlblus) realiseeritakse  neid terviklikult õppe- ja kasvatustöösse integreerides, need kattuvad Kindluse Kooli  põhiväärtustega.  

3.14.4.Õppetunnivälises tegevuses sisalduvad õppimisvõimalused ning üldpädevused aitavad paigutada koolis tehtavad tegevused laiemasse konteksti. Üldpädevused suunavad kooli õpikogukonna valmisolekut reageerida sihipäraselt ja ühistest arusaamadest lähtuvalt erinevates olukordades nii õppetöö ajal kui ka õppetunniväliselt. Üldpädevuste kujunemine toimub muuhulgas keskkondades, mida kool suunata või kujundada ei saa.

3.14.5.Üldpädevuste kujunemisel on oluline tagasisidestamine, mis toimub koolis kujundava hindamise kaudu. Üldpädevuste kohta antav tagasiside sisaldab informatsiooni sellest, mil määral teadlikult kavandatud ja mõtestatud üldpädevuste kujunemine tegelikult toimib. Koolipoolse tagasisidestamise kõrval on oluline ka õpilase enesehindamise roll üldpädevuste kujunemise tagasisidestamisel, mis võimaldab jälgida õpilasel oma tegevust ning õpetajal saada informatsiooni, mida õpilase välise tegevuse ja käitumise vaatlemine ei võimalda. Kuna pädevust määratletakse kui asjakohaste teadmiste, oskuste ja suhtumiste kogumit, siis tagasisidestamise kriteeriumid on esitatud teadmiste, oskuste ja suhtumise tasanditel.

3.15. Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemine

3.15.1. Vastavalt liiklusseadus § 4 lõikele 1 on liikluskasvatuse eesmärk kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt ning teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina. Kooli rolliks on vastavalt liiklusseaduse § 4 lõikele 2 viia läbi laste liikluskasvatust ja valmistada neid ette ohutuks liiklemiseks. Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 08.03.2001.

a määrusega nr 89 „Laste liikluskasvatuse kord“.

3.15.2. I kooliastme lõpuks õpilane oskab:  

• ohust aru saada ja sellest teatada kasutades hädaabi numbrit (112);
• kirjeldada ohtusid oma kooliteel ning põhjendada ja selgitada ohtude vältimist kooliteel;
• kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgrattakiiver, põlve ning küünarnukikaitsmed, vajadusel ujumisrõngast, päästevesti;
• käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
• valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta ja ohutult liikuda/liigelda märjal, libedal, lumisel teel ning valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
• peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada ja määrata sõidukite liikumise suunda ning hinnata liikumise kiirust; eristada vale/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest.

3.15.3. II kooliastme lõpuks õpilane oskab:

• ohust kiiresti ja korrektselt teatada;
• kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve ning küünarnukikaitsmed;
• käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;
• hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
• valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
• hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
• leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta;
• kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja kuidas ohtu vältida.

3.15.4. III kooliastme lõpuks õpilane väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas. Õpilane oskab:

• hinnata ohuolukorda ja vajadusel sellest teatada;
• vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi;
• kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi- ja mootorratturi kiiver, põlve ning küünarnukikaitsmed;
• teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda; kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks;
• mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile);
• on teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta;
• leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus)ohutusalast olukorda teiste riikidega.

3.15. Ujumisoskuse omandamine toimub I kooliastmes (enamasti 3. õpigruppides) Järveküla koolis, kus ujumisoskust omandatakse vastavalt ujumise algõpetuse programmile, igale õpilasele ja tema arengule lähenetakse vajadusel ka individuaalselt. Ujumistundide eesmärk on omandada mitmekülgsed oskused vees ja veekogude läheduses toimetulekuks, ületada veega seotud hirmud ja väärtustada ujumist tervisliku eluviisi osana.