Distantsõppel olemine on näidanud oma okkaid ja ohte:

• Õpetajad ja meeskonnaliikmed on täheldanud endas esimesi arvutisõltlase jooni.
• Lapsed igatsevad kooli, et saaks koos arutleda, mõtelda ja üksteisele reisilt toodud kommi jagada.
• Vanemad andsid tagasisidet projektidele ning sellest tulenevalt muutsime tegevused konkreetsemaks ja jätsime reede kokkuvõtvaks päevaks. Päev, kus uusi tegevusi ei ole, kuid laps saab üle vaadata, kas kõik vajalik sai nädala jooksul tehtud.
• Aga võlumets on võlumets ning peale ohtuderikast ning õpetlikku teed ootab alati ees hea ja ilus. Loss või kindlus või :).
• Meeskonnana oleme palju rohkem kokku kasvanud. Ilma igasuguste vabandusteta on tavaks saanud meie kella kümnesed virtuaalsed koosolemised.
• Lapsed teevad õpetajatele videokõnesid ning saadavad pilte, jutte – otsivad suhtlemiseks teisi võimalusi ja teid. Kasvab digipädevus ning harjutatakse lugupidavat, arusaadavat suhtlemist ka virtuaalsel teel.
• Vanemad. Mida me hetkel küll Teie toe ja jõuta teeksime :). Näeme seda tohutut usaldust ning tahet meiega nii head kui mitte nii head jagada. Lisaks see abi videotundide ja koosolekute läbi viimisel, juhendate lapsi vaikselt ja rahulikult mikrofone kinni ja lahti tegema, vestlustest lahkuma :).

See kogukonnatunne – ikka veel ei mahu põue ära. Ikka koos ja ikka edasi. Lootusrikkalt uude nädalasse.

Tervist Teile ning püsigem kodus!