Kindluse kooli direktor: usun, et iga laps on oluline ja võimekas!

2020. aasta sügisel Järvekülas avatava Kindluse Kooli direktor Annika Räim usub lastesse ja usaldab neid. Kohe sedavõrd palju, et juba esimese klassi õpilane on võimeline tema meelest eesmärgistamise ja enesearengu eest vastutust võtma, esialgu loomulikult täiskasvanu suunamisel ja toel.

Lisaks kaalub rohkem kui kaks kümnendit personalijuhina töötanud Räim võimalust paigutada tunniplaani õppeaine, kus lapsed õpivad suhtlema. Mida see täpselt tähendab, sellest juba allpool.

Alustame tüüpiliste uue kooli rajamisega seotud küsimustega. Millise näo või kallakuga hakkab olema Kindluse kool?

Kindluse kooli eesmärk on anda Rae valla lastele oma kodukohas kvaliteetne põhiharidus ehk valmistada nad võimalikult hästi ette järgmiseks õppeastmeks nii, et neil oleks palju valikuid sellesse valikuhetke jõudes. Kallaku teemat ma ei ületähtsustaks. Kuid olgu siinkohal mainitud koolile sisu loomisel minu jaoks olulised lähtekohad, milleks on oma arengu- ja õpiteekonna eesmärgistamine, ainete lõiming ning õppetöö maksimaalne sidumine päriselu ja õuesõppega. Lisandub võimalus õppida mitut võõrkeelt ja alates esimesest klassist arendada sotsiaalseid oskuseid. Koolikeskkond peab soodustama uudishimu, loodusarmastust ja tervislike eluviiside väljakujunemist.

Mida tähendab Teie jaoks kvaliteetne põhiharidus?

Raamistikuna lähtume õppetöös riiklikust õppekavast ning eesmärk on oluliste teadmiste ja vilumuste omandamine. Mina usun lastesse, ükskõik kui väikesed nad ka ei oleks. Laps peab õppima ennast tundma, et saada aru, kes ta on ja mida ta oskab või veel ei oska. Koostöös õpetajaga seatakse eesmärgid ja hakatakse nende poole liikuma. Oluline mõttemuutus Eesti hariduses viimastel aastatel on suunatud sellele, et õpilane peab õppimise eest ise vastutuse võtma. Õpetaja roll on õpetada, suunata ja anda tagasisidet.

Kindluse Kooli juht

Kindluse Kooli naabri Järveküla Kooli tunniplaanis on argumendiõpetus. Kas Teil on ka kavas mõni ebatraditsiooniline aine programmi lisada?

Pean sotsiaalsete oskuste arendamist väga tähtsaks. On see ju võti konfliktide ning kiusamise ennetamiseks. Nädalas võiks olla üks tund, kus tegeleme suhtlemisoskuste arendamisega. Võimalusi selleks on mitmeid: rollimängud, näitlemine, väitlemine, empaatiavõime arendamine. Koolis peab olema turvaline õppida ning mitte keegi ei peaks taluma vaimset ega füüsilist vägivalda.

Oma esimese magistrikraadi omandasin inglise-saksa keele õpetaja erialal ning seetõttu usun, et mida varem lapsed keeli õppima hakkavad, seda lihtsamini nad neid omandavad ning seda kergem on neil uut keelt õpitu peale „ehitada“. Esimest võõrkeelt hakatakse õppima esimeses klassis, kolmandas või neljandas klassis lisandub teine võõrkeel ja kolmas võõrkeel tuleb valikainena.

Pean oluliseks ainete lõimingut, mis tähendab õppimise sidumist reaalse eluga ning õppeainete omavahelist ühendamist. See tähendab, et teatud teemasid võib omavahel seotult käsitleda nii matemaatikas, eesti keeles kui ka näiteks muusikas ja loodusõpetuses. Õpilane ei õpi ainult koolitundides, vaid areneb ka vahetunnis aktiivselt tegutsedes, kooliaias jalutades, sööklas tervislikult toitudes, raamatukogus huvi pärast tarkust uurides ja huviringis avastades.

  • ANNIKA RÄIM CV
  • Magistrikraad inglise ja saksa keele õpetaja erialal (Tallinna Ülikool)

  • Post Graduate Certificate in Management Studies erialal „Juhtimine ja jätkusuutlikkus“ (University of Cumbria, Inglismaa)

  • Rohkelt koolitusi, kursuseid, treeninguid juhtimise, personalijuhtimise, coach’imise, eestvedamise, kommunikatsiooni, psühholoogia, majanduse teemadel

  • Töötanud üle 20 aasta personalijuhi, juhtide ja juhtimisnõustajana

  • Alates 2017. aastast organisatsioonide ja eraisikute nõustaja ning coach www.annikaraim.com

  • Abielus, 2 koolilapse ema

Mitu klassi 2020. aasta sügisel avatakse?

Praeguste plaanide kohaselt avame 1. ja 2. klassis neli paralleeli. Ülejäänud klasside arv sõltub huvilistest ja piirkonna elanike juurdekasvust.

Kas hindeid hakatakse panema kohe esimesest klassist?

Eestis on võimalus kasutada kuni 6. klassi lõpuni kujundavat ehk õppimist toetavat hindamist. Olen kogenud, et see toimib ja toetab õpilase arengut. Kujundav hindamine ei tähenda hindamise või tagasiside puudumist, vaid on tegelikult nõudlikum õpilase suhtes, sest viimane ei saa nö kolmega läbi ajada, vaid peab pingutama arusaamise nimel. Kujundav hindamine ei tähenda ka seda, et kokkuvõtvaid töid enam ei toimuks. Samuti ei muuda see õpetaja valikuid aine edasiandmisel lihtsamaks. Aine omandamine sõltub rohkem ikkagi õppe sisust kui hindamissüsteemist.

Tean, et kujundavat hindamist kasutanud koolide õpilastel ei ole olnud raskusi gümnaasiumisse pääsemisel – selles  on heaks näiteks ka Rae vallas tegutsev Peetri Kool.

Koolivormi osas langetab otsuse hoolekogu. Milline on Teie isiklik seisukoht?

Mõlemal minu koolis käival lapsel on koolivorm kohustuslik. See ei tähenda, et kõik lapsed käiksid ühtemoodi riides. Koolivormil on erinevad osad, mida saab tavariietega kombineerida. Enda kogemuse põhjal toetan koolivormi kasutamist. Esiteks loob see ühtekuuluvustunde. Teiseks teeb see lapsevanema elu lihtsamaks, sest ei pea soetama suures koguses riideid ja mõtlema, kas neid samas ikkagi sobib selga panna. Loomulikult peab koolivorm olema moodne ja mugav, et laps seda rõõmuga kannaks.

Koolimaja kõrvale ehitatakse ka spordikompleks. Kuidas on tulevikus korraldatud Kindluse Kooli liikumistunnid?

Tõepoolest on kooli kõrvale loomisel suurepäraste võimalustega spordikompleks, mida ka Kindluse Kooli õpilased liikumisharrastusteks kasutama hakkavad. Mul on hea meel, et väga palju saame liikuda õues, sh kooli õuealal, kuhu tuleb jooksurada, palliväljakud ning aktiivsele tegutsemisele kutsuvad mängulised lahendused. Järveküla Kooli ujula pakub Kindluse Kooli lastele võimaluse ujumisega tegelemiseks.

Jõukuse kasvuga on hakanud pered järjest rohkem reisimas käima. Kuna koolivaheajal on hinnad palju krõbedamad, näpistatakse aega kooli arvelt. Te ise käisite tänavu jaanuaris kaks nädalat Austrias suusatamas ning oma blogis kirjeldate, millised on individuaalõppe plussid ja miinused. Tundub, et suhtute kooliajal tehtavatesse puhkusereisidesse soosivalt?

Suhtun sellisesse ajaveetmisesse, kus pere teeb koos asju, mis arendavad lapsi rohkem kui tavaelu, väga positiivselt. Reisimine on kindlasti üks neist tegevustest. See saab aga toimuda juhul, kui pere võtab sel perioodil vastutuse laste õppimise eest ja on valmis kooliga koostööd tegema. Meie pere lõi õppimiseks oma süsteemi. Minu lapsed õpivad 3. ja 6. klassis ning üheskoos seadsime kaheks nädalaks igas aines eesmärgi. Kasutasime taktikat, et õppisime iga päev ühte ainet süvendatult. Selline kogemus õpetab lapsi vastutust võtma. Kooli naastes ei pea õpetaja hakkama reisil olnud last järele aitama.

Arvestades, et erinevatel põhjustel tekib ajutiselt või alaliselt koduõpet valivaid peresid aina juurde, on minu eesmärk arendada Kindluse Koolis koduõppe tugiteenuseid.

Õppeasutustes on lahkhelid ja intriigid kerged tekkima, sest iga õpetaja on omaette isiksus. On Teil erimeelsuste lahendamiseks välja pakkuda võluretsept, mis alati toimib?

Mina nii traagiliselt teemat üldse ei sõnastaks. Kuid lahendusena leian, et kõik algab sellest hetkest, kui tööandja esindajad ja potentsiaalne uus meeskonnaliige kohtuvad ja arutavad, kas nad sobivad koos töötama. Juba esimesel töövestlusel tuleb aru saada, kas jagatakse samu väärtushinnanguid ning edasisel suhtlemisel leida kinnitust sellele, kas on saadud asjadest ühtemoodi aru. See ei tähenda, et õpetajad peavad koolijuhiga ühtemoodi või siis kõik üksteisele sarnaselt mõtlema. Ka konflikti lahendamise meetmetes tuleb eelnevalt kokku leppida. Minu jaoks on hästi tähtis, et kollektiivis ei tekiks selja taga probleemide käsitlemise harjumust või klatšimist. Püüan juurutada avatud meelega kultuuri. Selle loomine ja elus hoidmine saab olema meie meeskonna ühine asi!

Olete olnud üle 20 aasta personalijuht ja nõustanud organisatsioonijuhte. Kirjutate muuhulgas, et mõnikord tuleb pool töökollektiivi välja vahetada, et ettevõte toimima hakkaks. Kui mitmel korral olete nii radikaalset nõu andnud?

Selline olukord võib tekkida, kui ettevõte teeb nn inventuuri. Kõik inimesed ei pruugi muudatustega kaasa minna ning saavad tihtipeale ka ise aru, et neile endile on parem lahendus leida uus ja nende väärtushinnangutele ja ootustele sobivam töökoht. Öeldakse, et ettevõtte hea tervise huvides on vajalik, kui aastas vahetub kümme protsenti töötajatest. Vastasel juhul võib tekkida kodupimedus ehk ei nähta oma vigu.

Olete teinud koostööd Asendusõpetajate Vahendamise programmiga. Kui hästi see toimib ja kas kavatsete seda ka Kindluse Koolis kasutada?

Kolmandas sektoris on mitmeid väga tänuväärseid haridusega seotud algatusi. Asendusõpetajate vahendamise programmis osalesin 2017. aasta sügisel, mil ise veel töötasin personalijuhina. Olin üks esimesi asendusõpetajaid, kes käis puuduvat õpetajat pikaajaliselt asendamas. Programmis käib aktiivne töö, hiljuti laieneti ka Tartusse, ja seeläbi on mitmed koolid saanud asendusprobleemidele lahenduse. Kindlasti kavatsen nendega koostööd teha. Samamoodi on mul plaanis kutsuda Tagasi Kooli raames külalistunde andma oma valdkonna asjatundjaid ning unistan juba esimesest kooliaastast alates teha koostööd Noored Kooli SA-ga, kus viimati enne Kindluse Kooli tööle asumist värbamis- ja kommunikatsioonijuhina töötasin. Noored Kooli kaudu tuleb igal sügisel Eesti haridusesse hulk aktiivseid, inspireeritud ja hakkamist täis haridusentusiaste.

Teie blogi põhjal jääb mulje, et sportlikud eluviisid on peres au sees.

Abikaasa on mul tõsine suusasportlane ja talviti valime reise selle järgi, kus Euroopas toimuvad klassikalises stiilis suusamaratonid. Meie perega reisime kaasa ning mina tunnen tõelist rõõmu maratonipaikades asuvatest kaunite vaadetega murdmaaradadest ka ise suuskadel liikudes. Lastele meeldib rohkem mäesuusatamine. Just värskes õhus viibimine on minu jaoks hästi oluline. Kolisime kolm aastat tagasi Tallinna südalinna ja pärast seda loobusin autost, millega olin varem läbinud ka väikeseid vahemaid. Liikumiseks kooli ja Tallinnas asuva kodu vahel kavatsen ühendada ühistranspordi ja jalutamise ning üks variant on ka rattaga tööl käima hakata. Tahan lastele eeskuju näidata. Mugavuse nimel ei ole mul plaanis autot soetada.

Värsked postitused

Rubriigid

Arhiiv

Soovid lugeda Kindluse Kooli uudiseid või tulla meie kooli õpetajaks? Kirjuta meile!

KONTAKT